Uurimistöö peamine eesmärk on kaardistada peamised probleemid, mis ilmnevad psüühilise erivajadusega üliõpilastel õppetöö käigus mõjutades nende akadeemilist edukust. Uurimistöö empiirilises osas kogus töö autor andmeid küsimustiku abil. Andmeid analüüsiti kvalitatiivse analüüsimeetodiga. Uurimistööst järeldus, et psüühilise erivajadusega üliõpilastel esineb õppetöös raskusi. Sõltuvalt oma erivajadusest vajavad tudengid õppetöö käigus ülikooli poolt pakutavaid abimeetmeid. Praegustest abimeetmetest on tudengid saanud enim abi psühholoogilisest nõustamisest. Uurimistööst selgus, et psüühilise erivajadusega üliõpilased vajavad paindlikkust ja vastutulelikkust. Andmeid analüüsides selgus, et tudengid jätavad oma erivajadusest rääkimata, sest neil on hirm stigma ja halvakspanu ees. Ülikooli töötajaid teavitades on tudengid end tundud ebamugavalt. Pöördumine oleks vähem ebamugavam, kui oleks võimalus seda teha ka anonüümselt. Psüühilise erivajadusega tudengil võiks olla võimalus pöörduda usaldusväärse ja sõbraliku tugiisiku poole.
